Valmis Saare-Liivi meretuulepargi arendusala keskkonnamõju hindamise aruanne, mis põhineb kahe aasta jooksul Liivi lahes teostatud põhjalike uuringute tulemustel. Võttes arvesse uuringute tulemusi ning mõjuhinnanguid, leiti 300 km2 suuruselt esialgselt uuringualalt meretuulepargiks
Uudisvoog
Soome tuuleenergia teenusepakkuja Arenso Oy ning Eestis tegutsev juhtiv taastuvenergia arendaja ja tootja Utilitas Wind sõlmisid koostöölepingu Saare-Liivi meretuulepargi projektis. Arenso ülesandeks on meretuulepargi eelprojekti ettevalmistamine. Koostöö algas tänavu veebruaris
Kihnu tuletorni juures saab läbi lüümiku vaadelda, milline näeks maismaalt vaadates välja 80 tuulikuga Saare-Liivi meretuulepark. Lüümik annab kõikidele huvilistele ettekujutuse tuulikute suurusest ja paigutusest. Vaatepildi autoril, maastikuarhitekt Kerttu Otsal
CEF Energy 2023. aasta piiriüleste taastuvenergia projektide toetusmeetmest sai rahastust ka Saare-Liivi meretuulepark. Projekti eesmärk on rajada 2030. aastaks Eesti rannikuvetes avamere tuulepark. Selle ambitsioonika plaani elluviimiseks on projekt saanud
Utilitase Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise programmis ette nähtud kahe aasta pikkused linnustiku uuringute välitööd on lõpule jõudnud ning saanud ornitoloogidelt oma põhjalikkuse eest kiita. „Taastuvelektri tootmisvõimsuste kavandamine on oluline nii
Kantar Emori läbi viidud uuringu kohaselt toetab enamik ehk 81% Eesti elanikkonnast tuuleenergia senisest laiemat kasutuselevõttu. Kõige vähem pooldatakse Eesti energiasõltuvuse suurendamist – pooled elanikest on vastu senisest suuremale elektri
Utilitase Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise raames teist aastat vältavad uuringud on täies hoos ning kõigi KMH programmis ette nähtud uuringute välitööd saavad tehtud novembri alguseks. „Meretuulepargid toodavad ka talvel oluliselt
Utilitas Windi arendatava Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programm tunnistati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt nõuetele vastavaks. Kui tavapäraselt alustatakse uuringutega alles pärast programmi heakskiitmist, siis Saare-Liivi meretuulepargi puhul
Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise programmi (KMHP) avalikud arutelud toimusid oktoobri keskpaigas Lätis, Kihnus ja Pärnus. Saare-Liivi meretuulepargile lähim omavalitsus on Kihnu vald, kus programmi avalik arutelu toimus 17. oktoobril kell
Valminud on Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) programm. Saare-Liivi meretuulepark asub Liivi lahes Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. Kavandatava meretuulepargi ala keskkonnatingimused tulenevad suuresti Läänemere üldistest
Utilitas Wind on sõlminud lepingud kõigi Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa algatamise otsuses välja toodud keskkonnauuringute teostamiseks ja suurem osa uuringuid on juba käimas. „Arvestades kriitilist olukorda energiaturul teeb Utilitas Wind endast
Saare-Liivi meretuuleparki arendava Utilitas Wind meeskond kohtus 8. juulil kihnlastega Kihnu Rahvamaja fuajees, et anda ülevaade projekti seisust ja vastused kõigile projektiga seotud küsimustele. „Praegu käivad meil koostöös teadlastega
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas 23. detsembril Utilitase taotluse alusel hoonestusloa menetluse Saare-Liivi 5 meretuulepargi rajamiseks Pärnumaa merealale Liivi lahes. Koos hoonestusloa menetlusega algatati ka keskkonnamõjude hindamine. Utilitase
Planeerimine, valmistumine ja rajamine
Tuuleparke saab rajada nii maale kui ka merele. Utilitas Windi meretuuleparkide arendusjuht Liisa Mällo selgitab, millised argumendid räägivad täna Eestis just meretuuleparkide rajamise kasuks.
Tuuleparkide rajamisel kardavad inimesed enim, et need rikuvad ära nende ilusa loodusvaate. Utilitas Windi planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise juht Kristiina Nauts räägib, kus Saare-Liivi tuulepark täpselt asub ning kust ja
Tuuliku toodetava elektri hulk sõltub kasutustegurist, mis omakorda oleneb tuuliku asukohast, võimsusest ja tuule kiirusest. Utilitas Windi tehnikajuht Andrus Zavadskis räägib, miks toodavad merel asuvad tuulikud kordades rohkem elektrit kui
Meretuulepargi rajamisele eelnevad mitmeaastased põhjalikud keskkonnauuringud. Utilitas Windi planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise juht Kristiina Nauts kirjeldab, millised uuringud meretuulepargi rajamisele eelnevad ja järgnevad ning kuidas need tulemused protsessi mõjutavad.
Tuulik ei tekita elektri tootmisel kasvuhoonegaase, küll aga tekib neid tuuliku tootmisel ja püstitamisel. Utilitas Windi planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise juht Kristiina Nauts selgitab, miks on just tuuleenergia keskkonnamõju võrreldes
Moodsa tuulepargi eluiga on juba üle 30 aasta. Pärast eluea lõppu demonteerib tuulepargi selle arendaja – see kohustus on seatud nii hoonestusloas kui ka maaomanikega sõlmitud hoonestusõiguslepingutes. Utilitas Windi tehnikajuht
Tuulikutele sobib kõige paremini valge värv, sest see peegeldab kõiki teisi värve ja päikesevalgust. Utilitas Windi tehnikajuht Andrus Zavadskis selgitab, miks on valge värv parim nii maismaalt kui ka õhust
Levinud on arusaam, et inimesed ei taha oma kodu lähedale tuuleparke. Utilitas Windi meretuuleparkide arendusjuht Liisa Mällo toob välja, kuidas tuuleparkide lähistel elavad inimesed nendest hoopis kasu hakkavad saama.
Eestil on vaja võimalikult kiiresti rajada suures koguses rohelist elektrit tootvaid uusi tootmisüksusi. Utilitas Windi meretuuleparkide arendusjuht Liisa Mällo põhjendab, miks just meretuuleparkide rajamisega saab kõige kiiremini tagada nii energiasõltumatuse,
Tuuleparkide ehitamine on kasulik, aga kallis. Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist räägib meetmetest, millega on võimalik riske projekti rahastajate jaoks maandada. Tasub meeles pidada, et mida kõrgem on risk,
Tuuleenergial on Eestis väga suur kasutamata potentsiaal. Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist kirjeldab, kui palju tuulikuid tuleks Eestisse paigaldada ja kuidas võiks elektrit toota siis, kui meie piirkonnas esineb
Saare-Liivi meretuulepark on üks suurimaid taastuvenergia projekte Eestis, mis tugevdab märkimisväärselt meie energiajulgeolekut. Arendus sai tuulepargi projekteerimiseks ja seotud uuringute läbiviimiseks toetust ka Euroopa Komisjoni Euroopa ühendamise rahastust. Taastuva elektrienergia