Kantar Emori läbi viidud uuringu kohaselt toetab enamik ehk 81% Eesti elanikkonnast tuuleenergia senisest laiemat kasutuselevõttu. Kõige vähem pooldatakse Eesti energiasõltuvuse suurendamist – pooled elanikest on vastu senisest suuremale elektri sisseostmisele teistest riikidest.
Utilitas Windi tellitud ja Kantar Emori poolt läbi viidud uuring näitab, et 73% Eesti inimestest pooldab tuuleparkide laiendamist merel ja 65% maismaal. Suur toetus on ka puiduhakke ja -jääkide ning säästlikult majandatud biomassi suuremal kasutuselevõtul (81%) ning päikesepaneelide rajamisel elamute katustele (88%). Samas põldudele rajatavate päikeseparkide laiendamise poolt on 61% vastanutest.
„Elanikkonna toetus taastuvenergiale on jätkuvalt tõusutrendis, mis näitab, et riigi võetud eesmärk toota 2030. aastaks kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest on õige suund. Lisaks keskkonnaeesmärkide täitmisele ja energiajulgeoleku tagamisele oleks suur hulk taastuvelektrit Eesti majanduse uus konkurentsieelis, mis aitaks tuua riiki uusi energiamahukaid tööstuseid ja tooks tulu riigieelarvesse,“ märkis Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist.
Küsitluses ilmnes ka, et pea kaks kolmandikku Eesti elanikest ei usu, et meretuulepark mõjutaks piirkonna atraktiivsust turismisihtkohana ning 15% hindab mõju isegi positiivseks.
Eraldi uuriti ka väikesaarte elanike suhtumist meretuuleparkidesse. Kihnus suhtub neisse positiivselt või neutraalselt 63% ja Ruhnus 55% vastanutest. Enam kui pooled Kihnu elanikest peavad kõige olulisemaks meretuuleparkidega kaasnevaks positiivseks mõjuks majanduslikku tulu kohalikule omavalitsusele. Ruhnu elanikest usub kolmandik, et positiivne on roheline energia, samuti kodumaist päritolu energia. „Väikesaarte elanikud loodavad ka, et meretuulepargid toovad kaasa soodsa hinnaga energia ning loovad uusi töökohti. Need mõjud on eriti olulised just noorematele elanikele,“ rääkis EMORi uuringuekspert Anu Varblane.
Kantar Emor viis Utilitas Windi tellimusel üleriigilise uuringu läbi tänavu oktoobris. Kokku vastas küsitlusele 1130 Eesti inimest vanuses 18 kuni 84. Kihnu ja Ruhnu rahvastikuregistri järgsete elanike küsitlus toimus septembris ning sellele vastas kokku 269 inimest.