Utilitase Saare-Liivi meretuulepargi linnustiku uuringud pälvisid ornitoloogide tunnustuse

Utilitase Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise programmis ette nähtud kahe aasta pikkused linnustiku uuringute välitööd on lõpule jõudnud ning saanud ornitoloogidelt oma põhjalikkuse eest kiita.

„Taastuvelektri tootmisvõimsuste kavandamine on oluline nii Eesti rohe-eesmärkide, majanduskasvu kui ka energiajulgeoleku jaoks. Kuid tuuleparke rajades on äärmiselt oluline, et see oleks võimalikult väikse mõjuga loodusele – nt lindudele, kaladele ja mere-elustikule. Seetõttu on Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnauuringuid tehtud äärmiselt põhjalikult, pühendades kaks aastat välitööde läbiviimisele,” ütles Utilitas Windi planeeringute- ja keskkonnamõjude hindamise juht Kristiina Nauts.

Utilitas Wind on arendanud Saare-Liivi meretuuleparki alates 2021. aastast ning teinud seda hoogsate sammudega, et püsida regioonis oma arendusega konkurentsis ja et park saaks hakata elektrit tootma juba selle aastakümne lõpuks.

Saare-Liivi meretuulepargi alal teostati linnustiku uuringud vastavalt rahvusvahelisele standardile ning parimale praktikale, mis on ettenähtud ka Eesti merealade planeeringus. Linnustiku uuringute läbiviimisele kaasati nii Eesti ornitoloogid kui ka rahvusvahelised eksperdid. Kahe aasta rändeperioode hõlmava uuringu vältel teostati kokku ligi 150 ööpäeva radaruuringut merel. Peatuvate veelindude loendusteks tehti aastas täiendavalt 10 lennuloendust. Uuringute põhjalikkust kinnitab ka asjaolu, et Kihnu laidudel pesitsevaid linde jälgiti täiendavalt GPS seadmetega, mida tavaliselt meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise käigus ei tehta.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul tehti Utilitase tellitud uuringuid väga põhjalikult, võttes arvesse parimat olemasolevat praktikat. „Kindel tunnustus Utilitasele tehtud töö eest. Paraku oleme paljude arendajatega kogenud seda, et üritatakse teha nii vähe kui võimalik. Põhjalikud uuringud on tegelikult arendaja enda huvides, kuna vähendavad võimalust, et load hiljem vaidlustatakse või tühistatakse kohtu poolt. Lisaks annavad sarnased põhjalikud uuringud infot, kuidas meie looduskeskkonda kõige vähem kahjustada,” ütles ta.

Eelmisel aastal toimunud uuringute tulemusel selgus näiteks, et eelkõige linnustikust tulenevalt ei saa tuulikuid kavandada esialgse Saare-Liivi arendusala lõunapoolsele osale. Seetõttu nihutati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti loaga arendusala osaliselt läänesuunda. Arendusala suurus sellest ei muutunud ja on endiselt 300 km2.

Saare-Liivi meretuulepargi rajamine on oluline samm, mis aitab täita 2030. aastaks seatud riiklikku eesmärki katta kogu Eesti elektritarbimine taastuvatest allikatest toodetud elektriga. “Meretuulepargid on asendamatud abivahendid just meie kliimas, sest talvisel ajal, kui on nõudlus elektri järele oluliselt suurem, toodetakse nendega rohkem energiat kui sama võimsusega maismaa tuule- või hübriidparkides,” ütles Nauts.

Meretuuleparkideks sobilikud alad Liivi lahes määrati 2017. aastal kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. TTJA algatas Utilitas Windi Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse 2021. aasta lõpus. Utilitas Wind jätkab planeerimis- ja projekteerimistegevustega sellises ajakavas, et Saare-Liivi meretuulepark võiks selle aastakümne lõpus toota keskkonnasõbralikku elektrit. Arenduse esimeses etapis on planeeritud püstitada, vastavalt põhivõrguettevõtte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele, ligikaudu 80 tuulikut koguvõimsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ületab 5 TWh.

Foto: Kahe aasta jooksul viibisid ornitoloogid Saare-Liivi meretuulepargi uurimistöid tehes laevaga merel kokku ligi 150 ööpäeva.

Kadri