Utilitase Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise raames teist aastat vältavad uuringud on täies hoos ning kõigi KMH programmis ette nähtud uuringute välitööd saavad tehtud novembri alguseks.
„Meretuulepargid toodavad ka talvel oluliselt rohkem energiat kui sama võimsusega maismaal paiknevad tuule- või hübriidpargid ning seeläbi vähendavad oluliselt kallite ja keskkonda saastavate fossiilsete allikate kasutamise vajadust. Praeguseks on selge, et kui tahta säilitada varustuskindlus ja täita riiklik eesmärk katta Eesti elektritarbimine 2030. aastaks taastuvatest allikatest toodetud elektriga, siis meretuulepargid on asendamatud,“ ütles Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist.
Utilitas Wind on arendanud Saare-Liivi meretuuleparki alates 2021. aastast ning teinud seda hoogsate sammudega, et püsida regioonis oma arendusega konkurentsis ja park saaks hakata elektrit tootma juba 2028. aastal.
Saare-Liivi meretuulepargi alal teostatakse vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale põhjalikud keskkonnauuringud, kuhu on kaasatud nii Eesti kui ka rahvusvahelised eksperdid. Kahe järjestikuse aasta vältel viiakse läbi linnustiku ja kalastiku uuringud, lisaks hinnatakse mõjusid mereimetajatele, nahkhiirtele, merepõhja elustikule ja merevee kvaliteedile, hoovustele ja lainetusele, kaitsealustele loodusobjektidele ja Natura2000 aladele. Samuti uuritakse mõju kultuuripärandile ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.
„Keskkonnamõjude uuringu tellijana usaldame kaasatud ekspertide kogemusi ning rakendame ka mitmeid uusi uurimismeetodeid. Näiteks Kihnu laidudel pesitsevaid linde jälgitakse GPS seadmetega, mida pole ornitoloogide teada veel kusagil maailmas meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise käigus tehtud. Hüljeste uurimiseks on Liivi lahte ankurdatud mitmeid veealuste helide salvestusseadmeid, mille abil on võimalik anda hinnang hüljeste liikumisele tuulepargi piirkonnas,“ kirjeldas Utilitas Windi planeeringute- ja keskkonnamõjude juht Kristiina Nauts.
Eelmisel aastal toimunud uuringute tulemusel selgus, et eelkõige linnustikust tulenevalt ei saa tuulikuid kavandada esialgse arendusala lõunapoolsele osale. Seetõttu taotles Utilitas Wind vastavalt seaduses ettenähtud võimalusele arendusala osalist nihutamist läänesuunda ning sel aastal TTJA taotluse ka rahuldas. Arendusala suurus ei muutunud ja on endiselt 300 km2.
„Fossiilsete kütuste põletamisest tekkinud kliimamuutused mõjutavad negatiivselt nii linde, loomi kui ka inimesi. Seega on rohelise elektri tootmisvõimsuste rajamine tegelikult meie kõigi ühine huvi. Me võtame uuringuid väga tõsiselt, kogume põhjalikke teadmisi kogu piirkonna elustiku osas ja kohendame oma plaane pidevalt,“ lisas Nauts.
Geoloogiliste ja tehniliste andmete kogumiseks viiakse läbi mitmeid erinevaid lisauuringuid, mis on vajalikud meretuulepargi ehitustehniliste lahenduste väljatöötamiseks. Näiteks paigaldas maailma juhtiv geoandmete kogumise ja analüüsimisega tegelev ettevõte Fugro Utilitase tellimusel Saare-Liivi meretuulepargi alale lidari poi, mis mõõdab nii tuule, lainetuse kui ka hoovuse kõrgust ja suunda ning vee temperatuuri. Samuti mõõdetakse merepõhjas asuva seadme kaudu triiviva jää liikumiskiirust ja suunda.
Meretuuleparkideks sobilikud alad Liivi lahes määrati 2017. aastal kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. TTJA algatas Utilitas Windi Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse 2021. aasta lõpus ning aasta hiljem tunnistas TTJA nõuetele vastavaks KMH programmi. Utilitas Wind jätkab planeerimis- ja projekteerimistegevustega sellises ajakavas, et hiljemalt 2028. aastal võiks Saare-Liivi meretuulepark toota keskkonnasõbralikku elektrit. Arenduse esimeses etapis on planeeritud püstitada vastavalt põhivõrguettevõtte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele ligikaudu 80 tuulikut koguvõimsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ületab 5 TWh.
Saare-Liivi meretuulepargi linnustiku uuringud viisid läbi Eesti Ornitoloogiaühing ja Workboats Consulting