Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas 23. detsembril Utilitase taotluse alusel hoonestusloa menetluse Saare-Liivi 5 meretuulepargi rajamiseks Pärnumaa merealale Liivi lahes. Koos hoonestusloa menetlusega algatati ka keskkonnamõjude hindamine.
Utilitase taastuvelektri valdkonna arendusjuhi Rene Tammisti sõnul investeerib Utilitas järjekindlalt taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke nii 2030. kui ka 2050. aasta perspektiivis. „Utilitas on praegu suurim taastuvenergia tootja Eestis, soovime seda positsiooni säilitada ning tugevdada tuuleenergia ärisuuna arendamisega. Sellest tulenevalt soovib Utilitas rajada meretuuleparke Eesti rannikuvetesse, et toota loodussäästlikult elektrienergiat.“
Utilitas esitas 18.02.2021 TTJA-le hoonestusloa taotluse Saare-Liivi 5 meretuulepargi rajamiseks, mis koosneb kuni 299 tuulikust. Tuulikute omavaheline vahekaugus on orienteeruvalt 1 km. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia tootmine. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Liivi lahte ja see paikneb juba 2017. aastal kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal.
Tammisti sõnul sõltub elektrituulikute täpne asukoht, paigutus ja tuulikute omavaheline kaugus tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad vajalikud rakendatavad keskkonnameetmed ning vee-ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. „Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb lisaks keskkonnamõjude hindamisele ka elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis,“ lisas ta.
Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 10-30m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast.
Meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programm tuleb nõuetele vastavuse kontrollimiseks TTJA-le esitada 18 kuu jooksul ning keskkonnamõjude hindamise käigus vajalikud uuringud tuleb läbi viia viie aasta jooksul alates keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest. Tammisti sõnul soovitakse keskkonnamõjude hindamise programmi koostamise protsessiga alustada peatselt. Eesmärk on meretuulepark välja arendada enne käesoleva kümnendi lõppu.
Utilitas ja Eesti Energia on ühtlasi esitanud ühise riigi eriplaneeringu algatamise taotluse rajamaks merre ja maismaale Liivi lahe meretuuleparkide ühendused põhivõrguga. Arvestades energiatehnoloogia arengut, siis on täiendavaks võimaluseks ka meretuulepargis toodetud elektrienergiast vesiniku tootmine ning selleks sobiva taristu, sh transporditaristu väljaarendamine, ent arendatava meretuulepargi esmane prioriteet on elektrienergia tootmine elektrivõrku.
Meretuuleenergia arendamine võimaldaks Eestil pürgida taastuvenergia suurtootjaks Balti regioonis ning varustada elektrienergiaga ka naaberriike. Samuti panustaksid uued ja keskkonnasõbralikud elektritootmisvõimsused riigi sisemajanduse kogutoodangu kasvu, tööhõivesse ja energia varustuskindlusesse.
Utilitase hinnangul on praegune kriis soodne aeg panna esikohale taastuvenergia, energiatõhusus, innovatsioon ja majanduse uuendamisele suunatud meetmete rakendamine. Täna tehtud õiged otsused annavad Eestile edumaa tulevikuks.