Euroopa vajab rohkem kohalikku taastuvenergia tootmist, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja importelektrist. Eesmärki panustab tulevikus ka Saare-Liivi meretuulepark, mis hakkab tugevdama lisaks Eesti energiajulgeolekule kogu Euroopa varustuskindlust.
Eesti elektritootmine on praegu tugevalt seotud põlevkivijaamadega, mis on äärmiselt madala töökindlusega ega suuda enam hinnaga konkureerida. Seega vajadus investeerida energia tootmisesse on paratamatu, küsimus on vaid, millistele tehnoloogiatele panustada. Lisaks kasvab vajadus rohelise elektri järele nii tööstuses kui ka kodudes. Eestis läbi viidud avaliku arvamuse uuringust selgus, et suisa 57% vastanutest pooldab tuuleparkide rajamist energiajulgeoleku tagamise eesmärgil. Just merele rajatav tuulepark on kõige kiirem viis suure koguse taastuvenergia turuletoomiseks.
Saare-Liivi meretuulepark toob elektrisüsteemi juurde kuni 1200 megavatti uut tootmisvõimsust, mis toodab aastas kuni 5 teravatt-tundi elektrit. See on ligi pool Eesti tänasest tarbimisest ja annab reaalse võimaluse muutuda aasta lõikes elektri importijast taas eksportijaks.
Kasud ei piirdu Eestiga
Eesti ja kogu Baltikumi energiasüsteem on osa Euroopa ühtsest elektriturust, mis tähendab, et iga lisanduv tootmisvõimsus toob kasu ka teistele liikmesriikidele. Kui riigid suudavad rohkem energiat ise toota, väheneb Euroopa vajadus importida energiat väljastpoolt Euroopa Liitu. Balti elektriturg seisab silmitsi tõsise varustuskriisiga. Elektrit imporditi Eestis mullu 5,5 TWh, mis kattis ligikaudu 40% Eesti elektritarbimisest – üks kõrgeimaid näitajaid kogu Euroopa Liidus.
Utilitas Windi meretuulepargi arendusjuhi Liisa Ruuder-Taimla sõnul tugevdab Saare-Liivi meretuulepark elektrisüsteemi kahel moel. “Esiteks toodab see suures mahus taastuvat elektrit, mis vähendab vajadust fossiilkütustel põhineva energia järele. Teiseks aitab see muuta konkurentsivõimelisemaks piirkonna elektrihinda,” ütles ta.
Eelkõige on meretuuleenergia meie laiuskraadidel oluline just talvekuudel, mil elektritarbimine on kõrge ja näiteks päikeseenergia tootmine väike. Rohke soodsa hinnaga taastuvelektri kättesaadavus võimaldab elektrifitseerida ka tööstus- ja transpordisektorit. Lisaks saab meretuulepark osaleda elektrivõrgu sageduse reguleerimise turul ehk panustada elektrivõrgu stabiilsuse hoidmisel.
EL peab projekti oluliseks
Projekti arendamist toetab ka Euroopa Komisjon Euroopa ühendamise rahastu (CEF) kaudu. 2023. ja 2025. aastal toetati Saare-Liivi meretuulepargi projekteerimist, ja mitmete ehituseelsete- ning keskkonna uuringute läbi viimist. CEF-i toetuse eesmärk on arendada Euroopa sisest energiaturgu ja suurendada varustuskindlust läbi kuluefektiivsel moel uute taastuvenergiavõimsuste rajamise.
“CEF-i toetus kinnitab, et Euroopa näeb Eestis arendatavas meretuulepargis olulist panust Euroopa energiajulgeoleku suurendamisse. Iga uus taastuvenergia projekt aitab täita Euroopa roheleppe eesmärke, mille kohaselt peab liit saavutama kliimaneutraalsuse ja vähendama sõltuvust imporditud fossiilenergiast,” lisas Ruuder-Taimla.
“Kõik siin arendatavad tootmisvõimsused, olgu need päikesepaneelid, maismaa tuulepargid või meretuulepargid, on osa Euroopa ühisest energiavõrgust. Mida tugevam on iga lüli selles süsteemis, seda väiksem on kogu EL-i sõltuvus välisest mõjust,” ütles ta.
