Utilitas Wind on sõlminud lepingud kõigi Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa algatamise otsuses välja toodud keskkonnauuringute teostamiseks ja suurem osa uuringuid on juba käimas.
„Arvestades kriitilist olukorda energiaturul teeb Utilitas Wind endast kõik võimaliku, et Saare-Liivi meretuulepark hakkaks elektrit tootma juba 2028. aastal. Pingelise ajakava täitmiseks alustasime esimeste keskkonnauuringutega juba selle aasta kevadel paralleelselt keskkonnamõju hindamise programmi koostamisega ja tänaseks on meil sõlmitud lepingud kõigi suuremate keskkonnauuringute läbiviimiseks ning enamik neist on juba käimas või ettevalmistamisel,“ selgitas Utilitas Wind planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise juht Kristiina Nauts.
Käesoleva aasta maikuus küsis Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi (KMH) kohta asjaomastelt asutustelt seisukohta. Ettepanekutest lähtuvalt on programmi täiendatud ning augusti alguses saatis Utilitas Wind KMH programmi TTJA-le avalikustamise korraldamiseks. Programmi avalik väljapanek ja arutelud toimuvad plaanide kohaselt juba tänavu sügisel.
„Nõudlus merealade keskkonnaekspertide ja tehnika järele on Euroopas praegu väga suur ning ka Eesti teadlaste võimekus sellises mahus uuringute läbiviimiseks on piiratud. Seetõttu oli tuulepargi arenduse edenemise seisukohalt oluline alustada keskkonnauuringutega varakult pihta. Kui avalike arutelude raames lisandub programmi täiendusi või lisauuringuid, siis muidugi saame plaane muuta ja täiendada, aga vähemalt oleme uuringutega juba alustanud. Keskkonnamõju hindamise raames läbiviidavad uuringud tulevad kvaliteetsed, parimaid metoodikaid, tehnoloogiaid ja eksperte kaasates,“ lisas Nauts.
Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõjude hindamiseks tellitud uuringud panustavad Eesti teadusesse miljoneid eurosid, kusjuures tööd saavad Eesti ülikoolide teadlased ja valdkondade juhtivad eksperdid. Kogutud andmed annavad võimaluse tulevikus avaldada hulgaliselt teadustöid, sest Utilitas Wind on lubanud uuringute käigus kogutud andmeid hiljem teadlastel vabalt kasutada.
„Uuringutega kogutud teave on väga suure väärtusega. Nende merealade kohta pole informatsiooni merepõhja elustiku liigilise koosseisu ega leviku kohta. Iga infokild on väärtuslik lisa meie andmebaasi, mis annab tulevikus hea võimaluse jälgida ja dokumenteerida merekeskkonna muutusi olgu need tingitud kas tuulepargist või näiteks kliimamuutustest. Neid andmeid kasutame tulevikus nii teadustöödes kui üldisemate keskkonnaseisundi hinnangute koostamisel,“ ütles Tartu Ülikooli merebioloogia professor Georg Martin.
Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise raames uuritakse tuulepargi mõju looduskeskkonnale: linnustikule, kalastikule, mereimetajatele, nahkhiirtele, merepõhja elustikule ja merevee kvaliteedile, hüdrodünaamikale ja lainetusele, kaitsealustele loodusobjektidele ja Natura2000 aladele. Lisaks hinnatakse mõju kultuuripärandile ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.
Meretuuleparkideks sobilikud alad Liivi lahes määratleti 2017. aastal kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. TTJA algatas Utilitas Windi Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse 2021. aasta lõpus. Utilitas Windi eesmärk on saada ehituseks vajalikud load kätte 2025. aastal ja hiljemalt 2028. aastal võiks Saare-Liivi meretuulepark keskkonnasõbralikku elektrit toota. Arenduse esimeses etapis on planeeritud püstitada, vastavalt põhivõrguettevõtte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele, ligikaudu 80 tuulikut koguvõimsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ületab 5 TWh.
Utilitas on Eesti suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteettevõte. 2021. aastal tootis Utilitas 1,7 TWh soojust ja 330 GWh elektrit. 66% energiast toodeti taastuvatest allikatest. Utilitas liigub süsinikneutraalsuse poole, rajades piirkonnas uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi, investeerides päikese- ja tuuleenergiasse ning viies ellu esimest rohelise vesiniku pilootprojekti. Utilitase konsolideeritud müügitulu oli 2021. aastal 161 miljonit eurot ja varade maht 486 miljonit eurot.