Projekti info

Vastavalt 2017. aastal kehtestatud Pärnu maakonnaga piirnevale mereala maakonnaplaneeringule on Liivi lahes määratletud piirkonnad, kuhu on võimalik rajada meretuuleparke. Utilitase 2021. aastal esitatud hoonestusloa taotlus vastas planeeringu tingimustele ja Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) algatas aasta lõpus hoonestusloa menetluse.

Hoonestusloa objekt on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. Tuulegeneraatorite võimsus, arv ja kõrgus selgub hoonestusloa menetluse, sh keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) käigus ning sõltub looduskaitselistest, tehnilistest ja riigikaitselistest piirangutest ning majanduslikest teguritest.

Arenduse esimeses etapis on planeeritud püstitada, vastavalt põhivõrguettevõtte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele, ligikaudu 80 tuulikut koguvõimsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ületab 5 TWh.

Tuulikud

Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Siiski on esitatud seisukohad ja arvamused ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti seisukohti. Ei Euroopa Liit ega toetuse andja saa nende eest vastutada. 

Kavandatavad elektrituulikud

Maailma levinumad avameretuulikute tootjad on hetkel SiemensGamesa, Vestas ja GE Renewable Energy. Antud tootjad on ainukesed Euroopas kehtivatele nõuetele vastavad ja sertifitseeritud avameretuulikute tootjad.

Planeeritava võimsusega tuulikud, mida need tootjad pakuvad:

  • Vestas V236-15.0 MW™, rootori diameetriga 236 meetrit, tipukõrgusega 270m ja võimsusega 15 MW,
  • SiemensGamesa SG 14-236 DD, rootori diameetriga 236 meetrit, tipukõrgusega 270 meetrit ja võimsusega 14 MW,
  • GE Haliade-X 14 MW, rootori diameetriga 220 meetrit, tipukõrgusega 270 meetrit ja võimsusega 14 MW.

Viimastel aastatel on tuulikute tehnoloogia arenenud hüppeliselt ning sellest tulenevalt eeldame, et kavandatava meretuulepargi ehituse ajaks on turul saadaval võimsamad ja efektiivsemad tuulikud. Tegelik tuulikute arv, mudel ja paigutus selgub hoonestusloa menetluse, sh KMH ning tööprojekti koostamise käigus.

Kasutatav vundamenditüüp

Merel kasutatavate elektrituulikute ehitamisel on kasutuses erinevat tüüpi vundamendid. Kõige levinumateks on vaivundament (monopile) ning gravitatsioonvundament (gravity), mõnevõrra vähem kasutatakse tripood ehk kolmjalg vundamente (tripod) ja sõrestikvundamente (jacket).

Meretuulepargi veekaabelliinide süsteem ja ühendus põhivõrguga

Meretuulepargi käitamiseks ja toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku on vältimatult vajalik rajada veekaabelliinide süsteem ning ühendus põhivõrguga.

Kavandatava veekaabelliini orienteeruv pikkus on ca 25 km ning selle koridori laiuseks meres on arvestatud 6 kuni 20 m. Veekaabelliini randumispunktiks rannikul näeme võimalusema olemasoleva Kihnu merekaabli randumispunkti. Lisaks rajatakse meretuuleparki ka vähemalt üks alajaam, kuhu koonduvad tuulikutest tulevad elektrikaablid ning kus muundatakse pinge elektrivõrguga liitumiseks sobivale pingetasemele.

Maismaal on kavas ühendada meretuulepark Eesti põhivõrguga läbi Harku-Lihula-Sindi 330 kV liini lähima alajaama kaudu. Oleme Pärnu linnale esitanud projekteerimistingimuste taotluse kaablitrassi rajamiseks suures ulatuses olemasolevate elektriliinide kaitsevööndisse. Projekteerimistingimuste menetluse raames teeme koostööd nii maaomanike, ametkondade, kohaliku omavalitsuse kui ka võrguettevõtetega.

2017
Kehtestati Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering korraldusega nr 1-1/17/152, mis määratleb tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna.
2021
TTJA algatas Utilitase taotluse alusel hoonestusloa menetluse meretuulepargi rajamiseks Pärnumaa merealale Liivi lahes otsusega nr 1-7/21-521
2022-2025
Hoonestusloa menetluse raames viiakse läbi nii keskkonnamõju hindamine kui ka muud vajalikud uuringud. Paralleelselt toimub projekti detailne tehniline ja finantsiline ettevalmistus.
2027-2029
Projekteerimine ja tuulepargi ehitamine
2030
Tuulepargi esimese etapi valmimine ja elektri võrku edastamine liitumisele vastavas mahus

Lähimad tuulikud on:

  • Kihnu saarest – üle 10 km
  • Tõstamaa ja Lääneranna rannikult – üle 20 km
  • Häädemeeste rannikult – üle 40 km
  • Saaremaa rannikult – üle 30 km
  • Pärnu keskrannast – üle 50 km
  • Ruhnu saarest – üle 20 km
Saare-Liivi meretuulepark