Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise programmi (KMHP) avalikud arutelud toimusid oktoobri keskpaigas Lätis, Kihnus ja Pärnus.
Saare-Liivi meretuulepargile lähim omavalitsus on Kihnu vald, kus programmi avalik arutelu toimus 17. oktoobril kell 11.00. Arutelu oli hübriidvormis, kuna tugeva tuule tõttu katkes praamiühendus ning saarele ei pääsenud. Kihnu rahvamajas oli huvilisi ca 15, neist 10 olid Kihnu kooli õpilased ja õpetajad. Üle veebi osalesid KMH programmi juhtekspert, TTJA ja arendajate esindajad. Lisaks jagas täiendavaid selgitusi KMH töögrupi liikmed: Tartu Ülikooli kalateadlane Redik Eschbaum ja laialdase meretuuleparkide visuaalsete mõjude hindamise kogemusega maastikuarhitekt Kerttu Ots.
Kihnu arutelul küsisid Kihnu vallavolikogu liikmed täpsustavaid küsimusi eelkõige Kihnu elektrivarustuse parandamise, tuulikute vundamenditüübi ja keskkonnauuringute esialgsete tulemuste kohta. Samuti tekkis küsimus, kuidas täpsemalt keskkonnamõju hindamise aruande käigus kõiki mõjusid hinnatakse. Utilitas Wind selgitas, et ükski keskkonnauuring ei ole veel lõppenud ning tulemusi tuleb veel oodata. Küll aga on Utilitas Wind juba alustatud meretuulepargi eelprojekti koostamisega, mis annab väärtuslikku sisendit ning palju vastuseid võimalike tehniliste lahenduste osas.
Lisaks toimus 19. oktoobril kell 17 avalik arutelu Pärnus, kus oli samuti võimalik osaleda ka üle veebi. Pärnu linnavalitsuses oli kohal lisaks arendajatele, TTJA ja KMHP koostajatele neli ja üle veebi veel ca 10 huvilist, kellest valdav osa ministeeriumide ja ametite esindajad.
Pärnu arutelul tekkis diskussioon nii Saare-Liivi meretuulepargis toodetava elektri kasutusplaanide, aga ka KMH töörühma liikmete senise kogemuse kohta meretuuleparkide mõjude hindamisel. Huvi pakkus ka arendajate omavaheline koostöö ning kuidas kumulatiivseid mõjusid hinnatakse. Pärnu arutelu käigus tõstatus küsimus ka meretuulikute kõrguse osas ja Utilitas Wind lubas võimalike tuulikute maksimaalse kõrguse KMH programmis veel üle vaadata. KMH juhtekspert selgitas osalejatele, et kumulatiivsete mõjude hindamisel saab arvestada keskkonnamõju hindamise aruande faasi jõudnud projektidega, mille puhul on konkreetse ala tegevus läbi hinnatud, samuti juba rajatud tuuleparkide või ehituses olevate parkidega.
Avalikku arutelu soovis KMH programmi raames ka Läti ning see toimus veebikoosolekuna 13. oktoobril kell 17. Lisaks arendaja, TTJA ja KMH programmi koostajatele osales arutelul viis Läti riigi ja kolm Eesti riigi ametnikku. Läti riigi poolt tunti eelkõige huvi mereliikluse info lisamise ja tuulepargi ala kauguse kohta Lätist. Selline arutelu oli Eesti praktikas esmakordne. Saadud tagasiside nii Eesti kui Läti ametnikelt kinnitas, et kõik osapooled jäid arutelu läbiviimise korraldusega rahule.
Avaliku väljapaneku ning arutelude käigus saadud tagasiside põhjal tehakse veel vajadusel KMH programmi täiendused. Eeldatavasti võiks KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine TTJA poolt toimuda veel selle aasta detsembri jooksul.
