Vastavalt 2017. aastal kehtestatud Pärnu maakonnaga piirnevale mereala maakonnaplaneeringule on Liivi lahes määratletud piirkonnad, kuhu on võimalik rajada meretuuleparke. Utilitas esitas 2021. aastal meretuulepargi hoonestusloa taotluse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas samal aastal Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (KMH). 2022. aastal algatati hoonestusloa menetlus ka meretuulepargi eksportkaablitrassile. Põhjaliku keskkonnamõju hindamise tulemusena valminud KMH aruanne kiideti heaks 2025. aasta augustis.
2026. aasta alguses väljastas TTJA Saare-Liivi meretuulepargi esialgsele alale ja eksportkaablile hoonestusload ning sama aasta kevadel väljastas Keskkonnaamet veeloa.
Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala kavandatav koguvõimsus on kuni 1600 MW ning eeldatav aastane elektritoodang ligikaudu 6,7 TWh. Meretuulepark aitab suurendada taastuvenergia tootmist Eestis ning panustab riigi pikaajalistesse energia- ja kliimaeesmärkidesse.
Projekti info
Kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt. Siiski on esitatud seisukohad ja arvamused ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti seisukohti. Ei Euroopa Liit ega toetuse andja saa nende eest vastutada.
Maailma levinumad avameretuulikute tootjad on hetkel SiemensGamesa, Vestas ja GE Renewable Energy. Antud tootjad on ainukesed Euroopas kehtivatele nõuetele vastavad ja sertifitseeritud avameretuulikute tootjad.
Planeeritava võimsusega tuulikud, mida need tootjad pakuvad:
- Vestas V236-15.0 MW™, rootori diameetriga 236 meetrit, tipukõrgusega 270m ja võimsusega 15 MW,
- SiemensGamesa SG 14-236 DD, rootori diameetriga 236 meetrit, tipukõrgusega 270 meetrit ja võimsusega 14 MW,
- GE Haliade-X 14 MW, rootori diameetriga 220 meetrit, tipukõrgusega 270 meetrit ja võimsusega 14 MW.
Viimastel aastatel on tuulikute tehnoloogia arenenud hüppeliselt ning sellest tulenevalt eeldame, et kavandatava meretuulepargi ehituse ajaks on turul saadaval võimsamad ja efektiivsemad tuulikud. Tegelik tuulikute arv, mudel ja paigutus selgub hoonestusloa menetluse, sh KMH ning tööprojekti koostamise käigus.
Merel kasutatavate elektrituulikute ehitamisel on kasutuses erinevat tüüpi vundamendid. Kõige levinumateks on vaivundament (monopile) ning gravitatsioonvundament (gravity), mõnevõrra vähem kasutatakse tripood ehk kolmjalg vundamente (tripod) ja sõrestikvundamente (jacket).
Meretuulepargi käitamiseks ja toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku on vältimatult vajalik rajada veekaabelliinide süsteem ning ühendus põhivõrguga.
Kavandatud on kokku 3 eksportkaablit. Veekaabelliini randumispunktiks rannikul näeme võimalusena olemasoleva Kihnu merekaabli randumispunkti. Lisaks rajatakse meretuuleparki ka vähemalt üks alajaam, kuhu koonduvad tuulikutest tulevad elektrikaablid ning kus muundatakse pinge elektrivõrguga liitumiseks sobivale pingetasemele.
Maismaal ühendatakse meretuulepark Eesti põhivõrguga Harku–Lihula–Sindi 330 kV elektriliini kaudu. 2026. aasta esimeses pooles väljastas Pärnu linnavalitsus ehitusload nii maismaakaablile kui ka alajaamale põhivõrguga liitumiseks.
Lähimad tuulikud on:
- Kihnu saarest – üle 10 km
- Tõstamaa ja Lääneranna rannikult – üle 25 km
- Häädemeeste rannikult – üle 40 km
- Kuressaare linnast – üle 65 km
- Pärnu keskrannast – üle 50 km
- Ruhnu saarest – üle 30 km